Saturday, October 2, 2010

I need answers

Alustaks kohe julgelt (ülbelt) ja üritaks ümber lükata ühte lihtsat väidet: üks loll oskab rohkem küsida kui 10 tarka vastata. Jubedamat liialdust siin maailmas vist pole. Ainus loll on see kellel on ainult vastused aga küsimusi pole. Lihtne ja loogiline ju ... Kui sul ainult vastused ja küsimusi pole siis millele need vastused on??? Kõigest ego ja ignorantsuse õigustused....
Seega ma üritan olla siis see kahvanägu, kes küsib ... raisk.
Esimeseks küsimuseks oleks: kuhu? Kuhu kurat on kadunud Mõte siit maailmast?
Mis kuradi hetkest harime me ennast selleks, et saada oma teraleiva (jube asi muideks) peale ka natuke võid ja juustu?
Mis hetkest on enda harimine silmaringi laiendamise nimel idiootsus?
Mis hetkest oleme me võimelised hindama inimsuhteid puhtalt materiaalsetel alustel? What about love and all that crap that Jesus told us? :)
Miks oleme me kurjad nii tihti? Kas suurest armastusest oma lähedaste vastu või suurest õnnest, et me rassime et süüa ja sööme et saaks rassida? Kas materiaalne pimedus on meilt võtnud võime olla hea isa, ema, boyfriend, girlfriend, gayfriend ...
Mis ajast on oma isiksuse mahasurumine muutunud normaalseks? Can't we all be special without judgement? Miks me üritame olla nagu oma naaber...naabri kass või tema t...

Kuhu on kadunud need küttepuud mida Edgar meile lubas? Toas on külm juba :)

Peace!

1 comments:

  1. Me oleme siin selleks, et õppida - kõigil on oma ülesanne lahendada, et edasi liikuda (kuskile). Osa sellest on õppida nautima argipäeva - kui sa ei taha teraleiba, siis söö saia või kui seda ka ei taha, siis prae muna. See on põhjus, miks maailm nii mitmekesine on - kõik püüavad hakkama saada ja muuta oma elu nauditavaks. Sealjuures tuleb olla salliv teiste eluülesannete osas - mõista ja soovida head, isegi kui see alati kerge pole.
    Usku armastusse ei tohi kaotada. Miks? Lihtsalt. Armastus ei tähenda ainult romantilist armastust kahe inimese vahel, vaid ka armastust sõprade, loomade, pere, looduse, töö vastu. Peamine on hingerahu - oskus seda leida ja selle eest tänulik olla.
    Alati ei ole kerge nii mõelda - siis, kui on väga raske, kui oled kelleltki petta saanud, päike ei paista, tööl on raske, raha ei ole, hingerahu ei ole. Sel juhul aitavad head sõbrad ja pere, kes on alati olemas (vähemalt peaksid olema), ja enda mõttejõud - et alati pärast mõõna tuleb tõus. Alla pole mõtet anda - kõik on millekski vajalik, osa meie õppetunnist ja kasvamisest.
    Oma elu tuleb osata kõrvalt vaadata - kas see ei meenuta filmi? Vahel ilus, värviline, vahel väga sünge ja must-valge. Tuleb märgata ilu ja hinnata kõike seda head, mis on meile nautimiseks antud. Kui on rasked ajad, tuleb võidelda. Peab lootma, et lõpp hea, kõik hea :)

    ReplyDelete